USA: Head möödunud neljandat!

Põhimõtteliselt algas mu nädalavahetus juba neljapäeval. Kuna neljapäeval leidsin ma endale teise töö juurde! Kuigi ma ei julge sellele veel väga 100% kindel olla, kuna uhiuus toidukoht avatakse alles esmaspäeval ja eks näha, kuidas kõigi uute töötajate välja õpetamine neil/meil läheb. Nimelt otsustas kiirtoidurestoran Five Guys oma uude tiimi palgata 3 eesti tüdrukut! Jah just, sain sinna koos oma kahe toakaaslasega! Loodame, et saame kõik koos nüüd sinna pikemaks ajaks jäädavalt tööle.

Reedel olime päeval rannas D-vitamiini ammutamas ning õhtu veetsime oma ülimalt toreda naabriperega. Laupäeva hommikul kutsuti meid sinna ka mõnusale hommikusöögile. Nende poolt sai lubatud, et traditsioonilised laupäevahommikused pannkoogid . Kohale jõudes ootas meid ikka korralik breakfast – omlett, grillvorstid, ohtralt puuviljasalatit ning vahtrasiirupiga mustikapannkoogid. Nii armas! Päeval olime taaskord rannas. Ilm on ikka siin San Diegos vapustav! Päike paistab kogu päeva, taevas on täiesti selge ning kogu asja teeb mõnusaks ookeanilt tulevad soojad tuuled, mis muudavad kogu ilma värskeks, ühesõnaga ei saaks kurta, et kogu selle sooja ilma juures umbne oleks – täpselt parajalt mõnus! Kohalikud ütlevadki, et nüüd alles õige suvi algas. Sest kui kuu aega tagasi tulime, oli kogu aeg pilves ning jahe. Siis kui teie Eestis oma kuumalainet tunda saite, käisime me siin pikkades riietes. Olin juba mingi aeg täitsa pettunud ilmas, kuid nüüd on teada, et see õige suvi algabki siin pisut hiljem ning kestab ei tea kui kaua…

Pühapäeval käisime Mario–Brazilian-Peol, seekorda oli tegemist BBQ’ga. Mis oli kohati päris naljakas, nende brasiillaste pidudel kohtab alati igasugu veidrat värvilist rahvast. Üks Brasiilia vanem onuke tuli näiteks mulle JiuJitsu õpetama. Mul polnud esmalt õrna aimugi, mis spordialaga tegemist ning kes ta selline üldse on. Selgus et midagi judo taolist ning onuke osutus mitmekordseks maailmameistriks. Üldiselt ma sellest väga huvitatud polnud, kuid juba varsti hakkas ta mulle nii agaralt sellest rääkima ja lõpuks veel mingeid võtteid mu peal sooritama ning siis ma ühesõnaga sellest ei pääsenud - kuulasin, vaatasin ja tegutsesin. Sõime päris meeletus koguses liha ning ajasime kõigiga juttu. Eks ikka sama vana teema – enamik ei tea Eestist mitte muhvigi! Ning siis tuleb meil vapratel jälle oma kodumaad esindada ja tutvustada! Ahjaa, ikka veel imestame, kui erinevad Eesti ja USA neiud on. Päris pööraselt kukuvad pärast paari õllet räuskama ja lärmama... ning siis hakkavad ka riided hoogsalt igas suunas lendlema. Kui asi shotideni jõuab on järjekordne kriiskamine lahti. Kuid pole hullu, kannatasime nad ikka tolerantselt ära.

Esmaspäev oli siis päris õige iseseisvuspäevake – ostsime isegi endale sümboolsed lipuvärvilised lipsukesed. Üldises tänavapildis olid juba terve nädalavahetuse enamik majad ära kaunistatud ning inimesed ennast igasugu sini-puna-valge riietusega võimalikult nähtavaks teinud, seega tahtsime endeidki pisut erilistena tunda. Kuna me olem siin endist viisi ikka alaealised, siis tähistasime seda õhtul Lauraga vaikselt kodus – sõime ära ühe vaarikakoogi, jõime ühe maitsva koksi ning mingiaeg käisime ka ilutulestikku vaatamas! Täitsa hea oli olla ning lõpuks, pärast meeleolukat nädalavahetust, jäime lihtsalt filmi taha magama…

Pisut fotojäädvustusi ka: